Seetõttu pööratakse Euroopa päikesekaitsealastes juhistes erilist tähelepanu tasakaalustatud kaitsele nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest. Seetõttu peaksid päikesekaitsekreeme või päikesekaitseomadustega kosmeetikatooteid arendavad tootjad hindama UVA-kaitset asjakohaste ja teaduslikult tunnustatud katsemeetodite abil.
Mis on UVA-kiirgus?
Päikesest pärinevat ultraviolettkiirgust jagatakse tavaliselt UVA- ja UVB-kiirguseks.
UVB-kiirgus on tihedalt seotud päikesepõletusega ning on peamine kiirgustüüp, mida mõõdetakse päikesekaitsefaktori (SPF) määramisel.
UVA-kiirgus tungib nahka sügavamale ning soodustab naha enneaegset vananemist ja pikaajalisi nahakahjustusi. Samuti on see seotud nahavähi tekkega seotud protsessidega.
Erinevalt UVB-kiirgusest ei põhjusta UVA-kiirgusega kokkupuutumine alati kohe nähtavat reaktsiooni, nagu näiteks päikesepõletus. Seetõttu võivad tarbijad olla märkimisväärses koguses UVA-kiirgusele avatud, ilma et nad selle mõju kohe märkaksid.
Seetõttu peaksid tõhusad päikesekaitsevahendid pakkuma kaitset laias ultraviolettkiirguse spektris.
Miks on UVA-testimine vajalik?
SPF-väärtus üksi ei suuda näidata, milline on päikesekaitsekreemi pakutav UVA-kaitse tase.
Kaks sama SPF-väärtusega toodet võivad pakkuda väga erinevat UVA-kaitset. Kasutatavate UV-filtrite tüüp, nende kontsentratsioon, fotostabiilsus, jaotus tootes ning nahale moodustuv kiht – kõik need tegurid võivad mõjutada UVA-kaitset.
UVA-testid annavad mõõdetavaid tõendeid valmistoote pakutava kaitse kohta.
Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 655/2013 peavad kosmeetikatoodete väited olema toetatud piisavate ja kontrollitavate tõenditega. Seetõttu peavad tootjad, kes esitavad väiteid UVA- või laia spektri kaitse kohta, omama asjakohaseid katsetulemusi, et neid väiteid tõendada.
Euroopa nõuded UVA-kaitse kohta
Euroopa Komisjoni soovitus 2006/647/EÜ kehtestab olulise põhimõtte tasakaalustatud päikesekaitse tagamiseks.
UVA-kaitsefaktor peaks olema vähemalt üks kolmandik deklareeritud SPF-väärtusest.
Näiteks peaks SPF 30 märgistusega päikesekaitsekreem tagama vähemalt 10-kordse UVA-kaitsefaktori. SPF 50 märgistusega toode peaks tagama vähemalt umbes 16,7-kordse UVA-kaitsefaktori.
Soovituses on samuti täpsustatud, et kriitiline lainepikkus peaks olema vähemalt 370 nanomeetrit.
Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et päikesekaitsevahendid pakuksid piisavalt laiaulatuslikku kaitset kogu UVA- ja UVB-spektri ulatuses, mitte keskenduksid peamiselt UVB-kiirguse vahemikule.
ISO 24443: UVA-kiirguse in vitro katsetamine
Üks peamisi rahvusvahelisi standardeid, mida kasutatakse UVA-kaitse hindamiseks, on ISO 24443:2021 „Kosmeetikatooted – Päikesekaitsevahendite UVA-fotokaitse määramine in vitro”.
Käesolevas standardis on sätestatud in vitro meetod päikesekaitsevahendite UVA-kaitse iseloomustamiseks. Meetodi eesmärk on saada UV-spektri neeldumiskõver, mille alusel on võimalik arvutada asjakohased UVA-kaitse parameetrid.
Katse käigus kantakse spetsiaalselt ettevalmistatud katseplaatidele kindlaksmääratud kogus päikesekaitsekreemi. Toodet jaotatakse hoolikalt, et moodustuks tüüpiline kiht.
Seejärel mõõdetakse ultraviolettkiirguse läbilaskvust tootekihi kaudu spetsiaalsete laboriseadmete abil. Proovidele manustatakse ka kindlaksmääratud UV-doos, et hinnata toodet pärast kiiritamist.
Saadud spektraalandmeid kasutatakse in vitro UVA-kaitsefaktori määramiseks ja toote UVA-kaitsevõime hindamiseks.
Kuna tulemust võivad mõjutada pealekandmistehnika, plaadi omadused, kiirgustingimused ja instrumentaalsed mõõtmised, peaks protseduuri läbi viima kogenud labor standardiseeritud metoodika kohaselt. Standardis ISO 24443:2021 on konkreetselt sätestatud in vitro protseduur, mille eesmärk on iseloomustada UVA-kaitset ja määrata spektraalsed neeldumisomadused reprodutseeritavalt.
ISO 24442: In vivo UVA-katse
UVA-kaitset saab hinnata ka ISO 24442 standardis kirjeldatud in vivo meetodiga.
Selle meetodiga määratakse kindlaks UVA-kaitse inimkatsealustel, hinnates kontrollitud UVA-kiirguse mõjul tekkinud püsivat pigmendi tumenemist.
Päikesekaitsekreem kantakse nahale kindlatele piirkondadele. Seejärel kiiritatakse neid piirkondi hoolikalt kontrollitud UVA-kiirgusega ning naha reaktsiooni hinnatakse standardiseeritud menetluse kohaselt.
Tulemuste põhjal arvutatakse testitud toote UVA-kaitsefaktor.
In vivo UVA-testimine nõuab hoolikalt kontrollitud uuringutingimusi, osalejate asjakohast valikut ja kvalifitseeritud personali. Seetõttu peaksid seda läbi viima ainult laborid, millel on asjakohane kogemus ja eetiline järelevalve.
Mis on kriitiline lainepikkus?
Kriitiline lainepikkus on mõõtühik, mille abil hinnatakse, kui laias spektris päikesekaitsekreem ultraviolettkiirgust neelab.
Seda arvutatakse päikesekaitsekreemi UV-neeldumisspektri alusel. Kõrgem kriitiline lainepikkus näitab üldjuhul, et kaitse ulatub kaugemale UVA-spektrisse.
Euroopa Komisjoni päikesekaitsekreemide soovituse kohaselt peaks kriitiline lainepikkus olema vähemalt 370 nm.
See nõue aitab tõendada, et päikesekaitsekreem pakub laia spektriga kaitset, mitte tugevat kaitset vaid UV-spektri kitsas osas.
Kriitilist lainepikkust ei tohi segi ajada UVA-PF-ga. Need kaks mõõtmist annavad erinevat teavet ja neid kasutatakse koos päikesekaitsekreemi UVA-kaitsevõime hindamisel.
UVA-ringi logo
Paljudel Euroopas müüdavatel päikesekaitsevahenditel on ringi sees tähed „UVA”.
Seda sümbolit kasutatakse laialdaselt selleks, et näidata, et toode pakub UVA-kaitset vastavalt Euroopa Komisjoni soovitatud suhtele UVA-kaitse ja SPF-i vahel.
Sümbolit tohib kasutada ainult juhul, kui toote UVA-kaitsevõime on katsetustega asjakohaselt tõendatud.
Seetõttu peaksid tootjad enne UVA-kaitse märkimist pakendil tagama, et mõõdetud UVA-kaitsefaktor vastab soovitatud miinimumile, mis on üks kolmandik märgitud SPF-väärtusest, ning et asjakohased laia spektri kriteeriumid on täidetud.
UVA-katse tulemuste dokumenteerimine
UVA-katse aruanded tuleks säilitada kosmeetikatoodet toetava tehnilise dokumentatsiooni osana.
Toote teabeleht(PIF) peab sisaldama tõendeid kosmeetikatoote kohta esitatud väidetavate mõjude kohta, kui seda õigustab toote olemus või toime.
UVA-kaitse omadusi reklaamiva päikesekaitsekreemi puhul aitavad laboratoorsed aruanded ja tõhusust tõendavad dokumendid näidata, et tarbijatele esitatud väited on asjakohaselt põhjendatud.
Dokumentatsioonis tuleks selgelt märkida katsetatud toode ja kasutatud meetod, et tulemusi saaks seostada turule viidud koostisega.
Mis juhtub, kui toode ei läbi UVA-testi?
Päikesekaitsekreem võib küll saavutada ettenähtud SPF-väärtuse, kuid siiski mitte pakkuda piisavat UVA-kaitset.
Näiteks võib mõõdetud UVA-PF olla väiksem kui üks kolmandik SPF-väärtusest või toode ei pruugi saavutada oodatud kriitilist lainepikkust.
Sellistel juhtudel võib tootjatel tekkida vajadus UV-filtrisüsteemi ümber vaadata, parandada fotostabiilsust, kohandada koostist või läbi vaadata deklareeritud kaitseaste.
Pärast olulist koostise muutmist tuleks toodet uuesti testida, et kontrollida selle toimivust.
UVA-kaitse olulisus päikesekaitsetoodetes
UVA-testimine on Euroopa turul päikesekaitsekreemi toimivuse hindamise oluline osa. Kuigi SPF mõõdab peamiselt kaitset UVB-kiirguse eest, näitab UVA-testimine, kas toode pakub piisavat kaitset ka pikemate ultraviolettkiirguse lainepikkuste ulatuses.
Euroopa Komisjoni soovituses 2006/647/EÜ soovitatakse, et UVA-kaitsefaktor oleks vähemalt üks kolmandik märgitud SPF-väärtusest ja kriitiline lainepikkus vähemalt 370 nm. Rahvusvahelised standardid, nagu ISO 24443, sätestavad standardiseeritud meetodid UVA-fotokaitse hindamiseks in vitro.
Kosmeetikatootjate jaoks ei ole UVA-testimine pelgalt laboratoorne formaalsus. See annab teaduslikke tõendeid, mis on vajalikud päikesekaitsealaste väidete põhjendamiseks, tootedokumentatsiooni täpsuse tagamiseks ning tarbijatele nii UVA- kui ka UVB-kiirguse vastu tasakaalustatud kaitse pakkumiseks.
